Traumateadlikku lähenemise toetamine haridussüsteemis

„Traumateadlikku lähenemise toetamine haridussüsteemis“

2014-2021.1.05.23-0231

Projekt “Traumateadlikku lähenemise toetamine haridussüsteemis” eesmärk on edendada traumateadlikku lähenemist haridusvaldkonnas ning toetada haridusasutuste võimekust reageerida traumakogemustega õpilaste vajadustele. Projekti elluviimise periood on 14.03.2023 kuni 30.04.2024. Loe täpsemalt projektist – Traumateadlikku lähenemise toetamine haridussüsteemis

Projekti tegevuste, sündmuste info ning tulemused inglise keeles.

Traumateadlik lähenemine haridussüsteemis

Trauma on emotsionaalne või psühholoogiline reaktsioon äärmuslikule ja/või traagilisele sündmusele või kogemusele, mis ületab tavapärast stressitaluvuse piiri. Traumal võib olla sügav mõju inimese vaimsele, emotsionaalsele ja füüsilisele heaolule, mis mõjutab meie tunnetusi, mõtteid, käitumist ja suhteid teistega. See võib olla nii ühekordne sündmus kui ka pikaajaline stressor, mis võib ületada meie võimekust sellega toime tulla, jättes kestvad mõjud nii meie mõtetele, tunnetele kui ka käitumisele. On oluline teadvustada, et trauma võib mõjuda igaühele väga erinevalt, see sõltub nii olukorrast kui ka igaühe individuaalsetest omadustest ja suutlikkusest tulla toime stressirohkete olukordadega. Igaüks meist reageerib traumaatilistele kogemustele erinevalt ning reaktsioonid traumaatilisetele sündmustele võivad aja jooksul muutuda. Laste võimekus trauma tagajärgedega toime tulla ja terveneda sõltub turvalisest keskkonnast, toetavast tugisüsteemist, mõistmisest, lapse arengutasemest. Täiskasvanu toetus aitab lapsel traumast taastuda ja traumast tingitud negatiivseid mõjusid vähendada. See aitab vähendada riski käitumisprobleemide tekkeks, mis võivad tuleneda lapse traumakogemustest. Tugev ja turvaline side ning täiskasvanupoolne tugi aitavad lapsel õppida positiivseid käitumisstrateegiaid ja stressiga toimetulekuoskusi. Usalduslik suhe ja täiskasvanu toetus aitab kaasa tervislike ja toetavate suhete loomisele, arendab lapses usaldust ja avatust teiste inimestega suhtlemisel ning saada sedasi vajalikku abi ja tuge.

Traumateadlik lähenemine haridusasutuses keskendub laste traumakogemuste mõistmisele ja nende toetamisele õpikeskkonnas. See lähenemine põhineb arusaamal, et trauma võib mõjutada laste käitumist, õppimisvõimet ja suhteid. Traumateadlik lähenemine aitab luua turvalise ja toetava keskkonna, mis soodustab laste heaolu ja arengut ning kus lapsed tunnevad end mõistetuna ja hoolitsetuna.

Projekti rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014-2021 programmi “Local Development and Poverty Reduction” raames. Projekti elluviijaks on Haridus- ja Noorteamet ja partneriks MTÜ Laste ja Noorte Kriisprogramm.

PROJEKTI TEGEVUSED

Haridus-ja noorsootöö asutuste võimestamine, sh. haridus-ja noortevaldkonna töötajate toetussüsteemi arendamine.

Valmis valdkondade ülene koostöömudel sekkumisteks kriiside korral haridusasutustes

Valdkondade ülese koostöömudeli sekkumisteks kriiside korral haridusasutustes loomiseks kutsuti kokku töörühm, kuhu kuulusid erinevate kriisisündmuste lahendamisega seotud asutuste ja haridusvaldkonna töötajate esindusorganisatsioonide esindajad: Gerttu Aavik (Haridus- ja Teadusministeerium), Katrin Aarma (Sotsiaalministeerium), Tiina Kütt (Haridus- ja Noorteamet), Kirsti Hindreus (Politsei- ja Piirivalveamet), Mikko Virkala (Päästeamet), Taavi Kaarmaa (Päästeamet), Piret Seire (Sotsiaalkindlustusamet), Helen Raja (Sotsiaalkindlustusamet), Angela Saksing (Eesti Linnade ja Valdade Liit), Kati Tammik (Eesti Koolipsühholoogide Ühing), Merilin Uder (Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus), Annely Ajaots (Eesti Koolijuhtide Ühendus), Raini Jõks (Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing), Kerli Noormänd-Sinimeri (Eesti Lasteaednike Liit), Tuuli Vellamaa (Laste ja Noorte Kriisiprogramm) ja Marit Kannelmäe-Geerts (MTÜ Peaasjad).

Töörühma kohtumised toimusid Tallinnas Harnos 1.11.23, 8.01.24 ja 12.02.24. Lisaks toimusid veebikoosolekud ja tihe materjalide täiendamine- täpsustamine Teamsis.

Koostöömudeli väljatöötamise raames täpsustati erinevate osapoolte roll, vastutus ja tegevused kriiside korral haridus- ja noorsootöö asutustest. Koostöömudel on kättesaadav Rajaleidja lehel https://rajaleidja.ee/juhendid/

Joonis 1. Valdkondade ülene kriisisekkumise koostöömudel haridusasutustele

Koostati kriisplaani näidis ja juhendmaterjalid sekkumisteks kriiside korral haridusasutustes.

Koostati kriisplaani näidis psühhosotsiaalse toe pakkumiseks kriiside korral haridusasutuses koos juhiste ja näidistega. Kriisiplaani näidis ja juhised on kättesaadavad Rajaleidja lehel https://rajaleidja.ee/juhendid/

Koostöömudelit tutvustati 1.04-18.04.24 toimunud piirkondlikel infoseminaridel ja 24.04.24 toimunud lõpukonverentsil.

Toimusid piirkondlikud infoseminari üle Eesti

Toimus 11 infoseminari traumateadliku lähenemise toetamiseks haridusasutustes ning valminud valdkondade ülese koostöömudeli ja kriisiplaani näidise ja juhendmaterjalide tutvustamiseks. Infoseminaridel osales kokku 663 inimest- koolide ja lasteaedade juhid, tugispetsialistid, õpetajad, noorsootööasutuste esindajad, kohalike omavalitsuste juhid, sotsiaal-, haridus- ja tervise- ja ennetusvaldkonna spetsialistid, PPA , Päästeameti ja SKA esindajad.

Seminaride fookuses oli haridusasutuste toetamine ja võimestamine kriisidega toimetulekul, sealhulgas psühhosotsiaalse toe korraldamine koolis ja lasteaias. Tutvustati traumateadliku lähenemise põhimõtteid, kriisisekkumise võrgustikuülest koostöömudelit ning jagati kriisiplaani näidiseid ja juhendmaterjale, mida saab kasutada oma kooli või lasteaia kriisiplaani täiendamiseks ja ajakohastamiseks.

Infoseminarid toimusid 1.04. Valgas, 2.04 Tartus, 3.04 Võrus, 8.04 Haapsalus, 9.04 Raplas, 10.04 Paides, 12.04 Kuressaares, 15.04 Tallinnas, 16.04 Pärnus, 17.04 Rakveres ja 18.04 Jõhvis.

Pilt: 2.04.2024 infoseminar Tartus.

Traumateadlikku lähenemist ja TRT tehnikaid tutvustavad koostööpäevad koolides ja lasteaedades

Koostööpäevad toimusid 7 haridusasutuses ja kokku osales 92 koolide ja lasteaedade töötajat. Koolitused toimusid 18.03- 22.04.24 Tartu Meelespea Lasteaias, Tallinn Rahumäe Põhikoolis, Pärnu Õppenõustamiskeskuses, Antsla Gümnaasiumis, Haljala Lasteaias Pesapuu, Viljandi Gümnaasiumis, Sillamäe Vanalinna Koolis.

Traumateadlikku lähenemist ja TRT mudelit tutvustavad koolitused haridusasutustele jätkuvad ka peale projekti lõppu kõigis Rajleidja tööpiirkondades. Koolitused on haridusasutustele tasuta. Koolituse tellimiseks võta ühendust oma piirkonna Rajaleidja juhiga.

Traumateadlikkust tõstva koolitusprogrammi ettevalmistamine ja läbiviimine

Projekti raames koolitati välja 16 Rajaleidja spetsialisti/kriisimeeskonna liiget, kes oli eelnevalt koolitusele kandideerinud ja välja valitud. 10 päevase koolitusprogrammi fookus oli traumateadliku lähenemise teoreetilistes lähtekohtades ja praktilistes võtetes, mida jagada haridusasutuste töötajatele traumateadliku lähenemise tõstmiseks ning toetamiseks.

Koolitus toimus perioodil 29.08.23- 18.12.23 ning supervisioonid 19.01- 6.03.24. Kõik 16 osalejat lõpetasid edukalt koolituse ja viivad edaspidi Eesti erinevates piirkondades läbi traumateadlikku lähenemist toetavat ja TRT (Teaching Recovery Techniques) mudelil põhinevaid koolitusi koolide ja lasteaedade tugispetsialistidele ning õpetajatele.

Projekti eesmärk on edendada traumateadlikku lähenemist haridusvaldkonnas ning toetada haridusasutuste võimekust reageerida traumakogemustega õpilaste vajadustele.

Traumateadlikku lähenemist tõstva koolitusprogrammi koostasid ja viisid läbi projekti partneri MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm koolitajad Maire Riis ja Tuuli Vellama, kes on ise läbinud TRT koolitaja väljaõppe.

Pilt: Traumateadliku lähenemise koolitusprogrammis osalejad 1. koolituspäeval 28.08.2023.a.

Koolituse oluline eesmärk oli lisaks teadmistele suurendada ka Rajaleidja kriisimeeskonnas vastastikust usalduse, turva- ja kindlustunnet haridusasutuste traumateadliku lähenemise toetamisel.

Koolituse lõputööks oli traumateadlikku lähenemist ja TRT mudelit tutvustavate koolituste läbiviimine koolide ja lasteaedade meeskondadele väljaõppe läbinud Rajaleidja spetsialistide poolt.

Koolituse mõjusust hindas Tallinna Ülikool (Katrin Karu, Halliki Põlda, Elisabeth Oll ja Liia Kass). Mõjususe uuringust ilmnes, et koolitusprogrammis osalejad tajusid olulist positiivset mõju oma teadmistele, oskustele ja hoiakule seoses traumateadlikkusega. Osalejate hinnangul omandasid nad vajalikud teoreetilised teadmised, mis aitasid neil teadlikumalt mõista trauma olemust ja andsid oskusi kriisiolukordades tegutseda. Samuti täiendasid oma praktilisi oskusi, et toetada traumakogemusega inimest. Koolitusprogrammis osalejad tõid välja, et tänu koolitusel osalemisele oskavad nad traumateadlikke praktikaid paremini integreerida oma igapäevasesse töösse. See kinnitab, et koolituse tulemusena ilmnes osalejate valmisolek viia läbi muutusi oma professionaalses tegevuses. Ilmnes koolitusprogrammi mõju osalejate professionaalsele arengule, sh identiteedi arengule. See väljendus enda kui traumat kogenud inimese toetaja rolli teadvustamises ning kujunes traumateadlikkuspädevus, mida rakendatakse oma valdkonnas ja kogukonnas ning koolitusprogrammis osalemine lõi eeldused kolleegidevaheliste koostöösidemete tekkeks selles vallas.

Laste traumateraapia EMDR väljaõpe

5.-7.10.2023.a. toimus Eestis esimest korda Euroopa ametliku akrediteerimise nõuetele vastav EMDR laste- ja noorte traumateraapia koolitus. EMDR (Eye Movement Desenzitization Reprocessing Therapy) on psühhoteraapia meetod, mis kiirendab erinevate traumaatiliste kogemustega seotud probleemide ravi. Tegemist võib olla nii varasemate kogemustega või ka hiljuti kogetuga. Uurimused on näidanud, et õnnetuste, kaotuste, väärkohtlemiste, looduskatastroofide või sõdadest tingitud traumade korral on selle meetodiga võimalik kiiresti leevendada traumaatiliste mälestuste mõju. Tõenduspõhise teraapiameetodina soovitatakse EMDR-i rahvusvahelistes teraapiajuhistes.

Tegemist oli laste ja noorte teraapia esimese taseme väljaõppega, kus osales projekti toel 10 laste ja noortega töötavat psühholoogi. Viis psühholoogi oli Rajaleidjast ja viis olid koolipsühholoogid üle Eesti ( Tartu Katoliku Hariduskeskus, Loo Kool, Pelgulinna Gümnaasium, Haapsalu Viigi Kool, Järvakandi Kool). Koolitajaks ja superviisoriks oli psühholoog ning EMDR laste terapeut ja treener 𝐄𝐬𝐭𝐡𝐞𝐫 𝐁𝐚𝐫-𝐒𝐚𝐝𝐞𝐡 Iisraelist.

Koolitusele järgnes 5 kohustuslikku supervisioonid, mille kõik 10 osalejat läbisid.

Pilt: EMDR laste ja noorte teraapia I taseme väljaõppe lõpetanud 7.10.2023.a.

Koolitust rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra vahenditest projekti „Traumateadlikku lähenemise toetamine haridussüsteemis“ kaudu.

EMDR II taseme väljaõppe läbimise eelduseks oli täiskasvanute II taseme väljaõppe läbimine. 9 projektis osalenud psühholoogi läbisid selle 2024.a. veebruari kuus projekti toel.

Laste ja noorte teraapia II taseme väljaõpet toimus 22.-23.04. Kõik projektis osalenud 10 psühholoogi läbisid II taseme väljaõppe. Peale 5 supervisiooni läbimist on neil võimalus piisava praktilise kogemuse omandamisel taotleda EMDR laste ja noorte Euroopa sertifikaati.

Pilt: EMDR laste ja noorte teraapia II taseme väljaõppe lõpetanud 23.03.24.a.

24. aprillil 2024.a toimus projekti “Traumateadliku lähenemise toetamine haridussüsteemis” lõpukonverents.

Konverentsi avas Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Liina Põld, kes rõhutas traumateadliku lähenemise olulisust haridusasutustes.

Haridus- ja Noorteameti peadirektor Jaak Raie kutsus kõiki osalejaid üles võtma täiskasvanuna vastutust. Ta tõi välja, et 20 aasta pärast ei tohiks meie lastel olla traumade tagajärgi, mistõttu peavad kõik – lastevanemad, õpetajad ja tugispetsialistid – juba täna tegutsema traumade ennetamiseks.

Rajaleidja võrgustiku juht Tiina Kütt andis ülevaate projekti käigust ja julgustas kõiki haridusasutusi pöörduma kriisiolukorras Rajaleidja poole.

Professor Martin Lydie tutvustas oma ettekandes Taani toetussüsteemi kriisiolukordades laste jaoks ja tõdes, et iga spetsialist saab aidata kriisis oleva lapse olukorda parandada.

Projektijuht Tiina Talussaar tutvustas osalejatele projekti käigus valminud valdkondadeülest koostöömudelit. Materjalid on leitavad siit https://rajaleidja.ee/juhendid/

Päeva võttis kokku Hiiumaa koolijuht Margit Kagadze, kes jagas kogemusi kriisiolukordades toimetulekust nii isiklikust kui ka koolijuhi vaatevinklist.

Täname korraldajaid, osalejaid ja kaasamõtlejaid!

Päeva modereeris Maria Peterson.

Konverents on järelvaadatav Harno youtube kanalis – vaata siit

Lõpukonverentsil osales kohapeal 60 inimest (koolide, lasteaedade, noorsootööasutuste esindajad, hariduse, huvihariduse ja noorsootööasutuste esindusorganisatsioonide inimesed, HTM, SoM, SKA, PPA ja Rajaleidja esindajad). Lõpukonverents oli jälgitav ka Harno youtube kanalis. Koostöömudel, kriisiplaani näidis ja juhendid on kättesaadavad Rajaleidja lehel https://rajaleidja.ee/juhendid/

NB! Traumateadlikkust tõstvat koolitust pakuvad Rajaleidjad igale haridusasutusele. Koolituse käigus jagatakse teadmisi ja praktilisi oskusi traumateadliku lähenemise kohta, et paremini mõista ja toetada traumakogemustega õpilasi ning luua turvalisem keskkond haridusasutuses.

Juhised kriisiplaani/sekkumiskava koostamiseks

Projekti „Traumateadliku lähenemise toetamine haridusasutustes“ piirkondlike infoseminaride ettekanded:

Projekti „Traumateadliku lähenemise toetamine haridussüsteemis“ 24.04.24 lõpukonverents.

Järelvaadatav Harno youtube kanalis https://youtube.com/live/tl3qdEIA1Xo?feature=share

Ettekanded:

Projektist „Traumateadlik lähenemine haridussüsteemis“ Tiina Kütt Rajaleidja võrgustiku juht
Caring for Tomorrow. Martin Lytje PhD, associate professor at the Center for Crisis Psychology University of Bergen Norway
Koostöömudel. Haridusasutuse sekkumiskava/ kriisiplaani juhised. Tiina Talussaar Rajaleidja projektijuht