Kui astud töökoha uksest sisse, hakkab sind kohe mõjutama töökeskkond. Samuti võivad ka töövälisel ajal ilmnevad tervisehädad pärineda töökeskkonnast.

Kuigi tervis töökohal algab igaühest endast, mängivad väga suurt rolli inimese individuaalsed omadused (nt töötaja vanus, sugu, kehaehituse laad, pärilik soodumus, üldine tervislik seisund, ebatervislikud harjumused, tööalane pädevus jne).  See loetelu puudutab enamikku töötajatest olenemata sellest, kas töötatakse operaatori, ehitaja või kontoritöötajana. Sestap on väga oluline, et töötaja oskaks ise oma töökeskkonnas märgata, kas ja mis toimib ning mis mitte.

Mis mõjutab tööl meie tervist?

Iga inimene peaks tähele panema, mis teda töökeskkonnas kõige rohkem mõjutab või väsitab ning sellest tööandjale teada andma. Nii saab kõige paremini terviseprobleeme ennetada, kuid ka juba tekkinud tervisehädasid leevendada.

Töökeskkonnas peavad olema täidetud väga paljud tingimused, enne kui võime seda nimetada tõeliselt ergonoomiliseks töökohaks.

Töötaja tervist mõjutavad mürgised ained, infrastruktuur, ultraheli, sotsiaalsed ja psühholoogilised tegurid, füüsiline koormus, tehnoloogilise protsessi kulgemise muutused jne. Tööstuses kasutatakse üle 100 000 keemilise aine, millest paljud on mürgised. Kümneid tuhandeid selliseid aineid kasutatakse ka igapäevaelus.

Üks olulisemaid keskkonnatingimusi on töökoha kliima – õhutemperatuur ja -niiskus, õhu liikumine, soojuskiirgus töökohal või mujal inimese lähemas ümbruses. Ent kui ka tööl on loodud parimad kliimatingimused, tuleb ikkagi teatud osa ajast viibida väljaspool ruumi (tänaval, autos). Eesti kliimas on sagedased nn külmetushaigused.

Et nägemise kaudu saab inimene ligikaudu 90% infost, mida ta töös kasutab, on valgustus töökohal üks tähtsamaid mõjureid. Esmajoones on oluline töökoha valgustatus (ehk valgustihedus). Halb valgustus väsitab silmi ja vähendab tööviljakust. Tänapäeva inimene puutub sageli kokku müraga – ettevõttes, sõidukis, kodus.

Müratase ruumis on seotud eeskätt ruumisiseste müraallikate, samuti väljastpoolt ruumi tuleva müraga ning heli aeglase sumbumise ja järelkõlaga ruumis. Kui inimest häirivad töötingimused, tuleks alati sellest ülemusega rääkida. 

Et füüsilise töö ja selle tegijate osakaal kahaneb, asendub see üha enam ametite ja töödega, mida tehakse põhiliselt istudes. Tööd istuvas asendis iseloomustab vähene füüsiline aktiivsus ja vaimse pinge suur osatähtsus, mis omakorda võib tekitada tööstressi. Et istuv töö tekitab peamiselt tugiliikumisaparaadi probleeme, on väga tähtis, et töötool oleks eelkõige mugav.

Teemakohased lingid
Terviseinfo.ee
Töökeskkonna käsiraamat

Kasulik kirjandus
Kaasaegse ergonoomika alused. Ülo Kristjuhan. 2000